Liilia vars sümboliseerib Maarja usku, lehed alandlikkust, valged õielehed neitsilikkust ja lõhn tema jumalikkust
---
Valgetest liiliatest lillekimp on laialt levinud kristlikes kodudes just lihavõtete ajal.
Ülestõusmispühade pidulikem, aga ka kõige vähem tuntud sümbol on valge liilia, mis tähistab Jeesuse kui jumala poja patutust ja süütust.
---
Legendi kohaselt tekkis liilia Eeva pisarast, kui ta pärast Eedeni aiast väljaviskamist avastas, et ootab last.
---
Teised rahvuslikud lood räägivad liiliatest, mida inimese käsi polnud istutanud, kuid mis ilmusid nende surnute haudadele, kes hukati kuritegude eest, mida nad polnud sooritanud. Mõned usuvad, et liiliate istutamine aeda aitab eemale hoida vaimud ja kurjad hinged.
---
Hiinas sümboliseerib liilia emadust. Kevadine unenägu liiliatest ennustab pulma, õnne ja heaolu; talvine aga lootuste purunemist ja armastatu enneaegset surma.
---
Mesopotaamias peeti seda lille armastuse ning viljakuse sümboliks.
---
Kristluses tähendas suursugune liilia puhtust, olles ühtlasi Neitsi Maarja ning peaingel Gabrieli atribuut. Seostatakse ka Kolmainsusega.---
Fleur de lis’ ehk prantsuse liilia ehk Bourbonide liiliana jõuab seegi lill sõjatandrile.
Hiljem levinud surnuaedade lill, mis sageli esineb hauaplaatidel.
Skautide jaoks sümboliseerib liilia õilsaid mõtteid ja nende motot: puhas mõttes, sõnas ja teos! Kroonlehed omakorda meenutavad skauditõotuse kolme põhipunkti: nendeks on isamaa, heategu ja skaudiseadused.
---
Liiliad on olnud läbi aegade armastatud aia- ja lõikelilled. Liiliate ilu ülistasid juba iidsed filosoofid ja poeedid. Algselt kasvatati liiliaid ravim-, kosmeetika- ja toidutaimena, kuid peagi märgati ka nende ilu ja kiiresti hakkasid nad levima just dekoratiivtaimedena. Liilia nimetus tuleneb vana-kreeka sõnast leirion, mis tähendab tõlkes valget liiliat. Sellest tuleneb ka taime perekonnanimi Lilium. Liiliaperekonnas on 110 liiki mitmeaastaseid sibultaimi, mis on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmest kuni Filipiinideni.
---
Juba enam kui kaks aastatuhandet on vanades legendides valget liiliat kirjeldatud kui jumalannade lille, mille nad olla noppinud oma taevastel ringkäikudel Linnutee servalt. Vanas Kreekas oli valge liilia Aphrodite, Artemise ja Hera atribuut. Vanas Roomas kuulusid valge liilia õied lahutamatu osana Venusele, Dianale ja Junole. Meile tuttavamas, kristlikus kontekstis ja hieraldikas (vapinduses), tähistas kuldne liiliaõis Neitsi Maarjat.
Tekst kogutud internetist ja kirjandusest.
Piltidel: 1. Peaingel Gabriel liiliaga, Andro Botticelli (1445 - 1510) "Maarja kuulutus" (1489 - 1490);
2. Martin Schongaueri (1450 - 1491) "Maarja kuulutus" Colmari kiriku peaaltarilt Saksamaal.
